UUDIS

Ilmunud on ajakirja Tennis 2021. aasta suvenumber, milles leidub koguni 140 lehekülge mitmekülgset lugemist.

Ajakirja kaanestaar on seekord Mark Lajal, kes on viimase poole aastaga kerkinud maailma juunioride 20 parema sekka ja mängis Pariisis ka esimest korda noorte suure slämmi turniiril. Lajal pajatab, kuidas sai tema tennisetee alguse, millest tuli murrang paremuse poole ja kuidas ta mängis kahel juunioride tippturniiril, mille ta võitis. Suure osa oma jutust pühendab Lajal ka kuulsale Patrick Mouratoglou tenniseakadeemiale ja sealsele elule. Nimelt käivad akadeemias aeg-ajalt harjutamas ka suured ässad ning Lajalil õnnestus treenida Novak Djokovici endaga! Sõna saab ka isa Mart Lajal, kes kirjeldab, kuidas tuntud motomehe pojast sai hoopis tennisist.

Tähtis osa ajakirjas on seekord ajalool, sest Eesti tennisel möödus tänavu juunis ümmargune arv aastaid kahest suurest saavutusest Roland Garrosi väljakutel Pariisis. Nimelt jõudis Toomas Leius 50 aastat tagasi ainsa Eesti tennisistina slämmiturniiri finaali ja seda segapaarismängus. Üsna värvikalt meenutab Leius oma tollaseid heitlusi ja kirjeldab, milliseid oskusi läheb vaja segapaarismängus. Kaia Kanepi ja tema tollane treener Tiit Kivistik meenutavad aga 2001. aasta noorteturniiri võitu.

Üks Kanepiga seotud lugu on veel – sõna saab tema praegune treener Indrek Tustit. Kuigi Tustit on kergejõustiklane ja töötanud ainult füüsilise ettevalmistuse treenerina, on ta endale üksipulgi selgeks teinud ka tennise ja oskab vajadusel mänguliselt Kaiat aidata. Tõsi, eks selles osas hoiab Tustit end tagasi – tema peamine väärtus on ikka selles, et hoida Kaiat kehaliselt heas vormis.

Mitmekülgset lugemist pakub kindlasti perelugu. Uno Lapimaa on koos serblannast kaasa Miljana Jociciga naasnud Ameerikast Eestisse ja mõlemad õpetavad USTA klubis lapsi. Kindlasti on väga huvitav võrdlus, milliseid erinevusi näevad noored treenerid laste õpetamisel USA-s ja Eestis.

Taas on vaatluse all ka üks slämmiturniir, seekord värskelt lõppenud Roland Garros. Kui meeste poolel peame taas rääkima Novak Djokovicist, kes võitis teise suurturniiri järjest, siis naiste üksikmängu lugu on pühendatud ainult üllatajaile, sest selline ongi tänapäeva naiste tennis.

Traditsioonilises rubriigis Meistriklass on seekord peategelased poolakas Hubert Hurkacz ja tšehhitar Karolina Muchova. Muchova loos on kindlasti õpetlik, kuidas ta noorteklassi lõpus töötas end üles sisuliselt nullist, sest vigastuste küüsis vaevelnud liiga lühikasvuline mängija oli Tšehhis unustatud, sest sealmail leidus ka teisi staare.

Analüüs võtab seekord kokku tennise ühe tähtsa osa – liikumise. Millegipärast on nii juhtunud, et Eesti parimad ja kõige andekamad mängijad on ainult ühe omaduse poolest maailmaklassist natuke maas – nende liikumine väljakul jätab soovida. Kolm treenerit vaagisid, kas tegemist on seaduspärasusega ja arutlesid, mida saaks treeningtöös teisiti teha.

Pikk ja kokkuvõttev lugu on ajakirjas teemast, mida põgusalt on varemgi käsitletud, aga seekord põhjalikult – Eesti tennise suursponsorid. Toetajate esindajad saavad sõna, keda ja miks nad toetavad ja mida nad enda sponsoreeritavatelt ootavad. On neid toetajaid, kes eelistavad tennist aidata läbi alaliidu, aga ka neid, kes eelistavad toetada üht konkreetset mängijat. Loost saame teada, et kuigi kõik toetajad armastavad tennist, ei olegi nende põhimõtted päris sarnased.

Tulevikutegija rubriigis ilmub lugejate ette teistkordselt nimi Lapimaa. Juttu tuleb Uno vennatütrest Marie Johanna Lapimaast, kes kuulub Eesti U14 paremikku. Marie Johanna kõigil varajase lapsepõlve mälupiltidel on tal reket käes! Poistest saame tuttavaks Samuel Mandelkorniga.

Eesti Tennise Liidu külgedel antakse ülevaade kodus toimunud kevadistest noorteturniiridest ja eelvaade 3. juulil algavatele Eesti meistrivõistlustele. Spordipsühholoog Külliki Taylor räägib seekord kehakeelest, kuidas sellega saab isegi ennast, mitte ainult vastast mõjutada. Ja muidugi kõigile harrastusmängijaile tuleb taasa rõhutada, et teid ei unustata! Alvar Veersalu räägib sellest, kuidas tennisemäng on tulnud kasuks ka tema äriga seotud ametis ning Riin Veiram vastab harrastaja ankeedile. Loomulikult on kõigil harrastajail heameel, et liigatennis läks pärast koroonapausi taas käima – Toomas Kuum tutvustab, milliseid ajakava ja punktisüsteemi muutmisi on ta pidanud tegema, et pausiajaga kohaneda.