Tennist kui spordiala on tunnustatud juba 18.sajandist saadik. Mängu patenteeris Walter Clapton Wingfield sada aastat peale esimesi mainimisi ajakirjanduses. Walter Clapton lisas oma maamaja taha väljakule murust platsi ning võrgu, mida kasutas ta tennise mängimiseks oma kaaslastega. Esmaskordselt mainiti tennise sarnast spordiala Inglise spordiajakirjas 29.septembril 1793. aastal. Varasemalt ajaloos oli tennisele ka eelane, mille ametlik nimetus oli jeu de paume. Tegemist oli prantsuse juurtega mänguga, mida alguses mängiti nahkkinnaste abil kuid hiljem lisandus siiski reket, mille suurus sarnaneb pingpong mängu reketile.
Igas riigis mängitakse tennist samade reeglite järgi ning pärimuselt loetakse tennist kui kõrgema sotsiaalse koorekihi mänguks. Ka tänapäeval 21.sajandil peetakse tennist graatsiliseks spordialaks, mille võidufondid küündivad miljonitesse.
Mäng kasutab erilist punktisüsteemi, kus esimene punkt annab 15, teine punkt 30, kolmas punkt 40 ja neljast punkt geimivõidu. Üheks populaarsemaks ning andekamaks tennisistiks peetud Billie Jean King ei saanud pikka aega aru, miks punktisüsteem just nii toimib. Kuid täna ajaloolisele mängu tagamaale, on püsinud see punktisüsteem sarnaselt prantsuse jeu de paume-le.
Tennis võimaldab oma mängijatel tegeleda väga sportliku erialaga, mille jaoks tuleb pikalt treenida. Kuna lihtsalt tehnikast ei piisa, tuleb lisaks kõigele teha ka palju füüsilist treeningut. Mängud jagunevad üksik ning ka paarismängudeks. Turniiridel on omad erinevused ning vaid juba võidufondi alusel saab rühmitada turniiride tähtsust oma karjääri tarbeks. Mängijate edu vormistatakse edetabelisse, mis jaguneb kaheks: naised ja mehed. 2022.aasta alguses juhib naiste tabelit Ashleigh Barty (Austraalia) ja meeste tabelit Novak Djokovic (Serbia).
Kui suur on jackpot või võidufond suurimatel tenniseturniiridel? Vaatame 2022.aasta edetabelit.