2017. aasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selguvad rahvahääletuse, spordiajakirjanike ja spordialaliitude hääletustulemuste liitmisel. Võrdsete lõplike punktide korral pälvib tiitli spordiajakirjanike hääletusvoorus parema koha saavutanud sportlane.

Lisaks valitakse aasta noorsportlane, kes selgitatakse välja spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste põhjal.

Laureaadid kuulutatakse välja 27. detsembril Nordea Kontserdimajas toimuval galaõhtul “Spordiaasta tähed 2017”, millest otseülekannet saab jälgida Kanal 2 ja Postimehe portaali vahendusel.

Eestis on aasta parimaid sportlasi valitud juba üle 80 aasta. Esimest korda valiti Eestis aasta sportlasi 1931. aastal, kui Eesti Spordilehe avanumbris küsiti lehelugejailt eelistusi 1930. aasta osas. Toona nimetati aasta parimaks sportlaseks kergejõustiklane Elmar Rähn. 1933. aastal võttis selle tava ametlikult üle Tallinna Spordipressi Klubi ning parima tiitli pälvis taas kergejõustiklane – Nikolai Küttis. 1955. aastast on parimate valimine olnud järjepidev traditsioon, mida on aja jooksul täiustatud: 1967. aastast valitakse eraldi aasta mees- ja naissportlast, 1969. aastal lisandus aasta võistkond ning 1988. aastast alates antakse välja aasta treeneri tiitlit.

2016. aastal valiti aasta meessportlaseks kergejõustiklane Rasmus Mägi, aasta naissportlaseks kergejõustiklane Ksenija Balta, aasta võistkonnaks sõudmise neljapaat koosseisus Allar Raja, Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Andrei Jämsä ning aasta treeneriks sõudmistreener Matti Killing. Läbi aegade kõige rohkem Eesti aasta parima sportlase tiitleid on pälvinud Erika Salumäe, kes pälvis vahemikus 1983-1996 selle tunnustuse koguni üheksal korral.